Plirts-plärts, käes on märts - seda haikuhakatist prantslased ei mõistaks. Käes on tõesti märts, kuid väljas ei ole plirts-plärts. Juba mõned päevad kestab siin suur kevadsuvi, eile oli lausa 20 kraadi. Magnooliad õitsevad, lapsed saavad ahistavate riieteta kergelt ringi joosta ja tänavakohvikud on inimestest tulvil. Olin juba peaegu paksu sooja mõnusa õhtu tunde unustanud (jah, kui on soe, ei lähe ka õhtuti külmaks nagu meil isegi suvel järsult päikse loojudes kipub minema). Nii mõnus on vana kulunud talvevarustust ära visata või vabaneda asjadest neid kaugele ja kõrgele ära pakkides.
Soe ja valge on siin vähemalt kaks, pigem kolm kuud kauem kui Eestis. Aga augustis jällegi võib olla tapvalt palav.
Metroorongitahvlilt loetud read kummitavad mind jätkuvalt. Võibolla ka kevade pärast. Või selle pärast, et ma ei ole enam väike ja vaba.
Quand je serai petite
je partirai en voyage
avec mon sac de plumes...
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire