Varsti saab kuu ööst, mil ma üksi kahe kohvriga Pariisi jõudsin. Ülesandega leida kümne päeva jooksul üürikas 16. arrondissement`s ja koolikoht Jennile. Nüüd oleme juba nädal aega koos siin. Ja meil ongi kodu ja meil ongi kool. Selline, kuhu Jenni vähemalt kahe esimese koolipäeva põhjal jälle minna tahab.
See kõik oli üsna närvesööv, sest teadmatus oli suur. Aga täna õhtul päiksepaistel Trocadero väljakul jäätist süües tundsin esimest korda siin, et kõik on siiski täiesti õige. Vanasti oleks ma seda tundnud iga kell Pariisis olles.
Tasapisi edaspidi siis pikemalt sellest, mille vastu me oma suure mõnusa kodu, toreda lasteaia, teada-tuntud teed, laulutunnid, sõbrad, pere ja kõik muu vahetanud oleme. :)
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire